Korterite üürimine koos mööbli ja kodutehnikaga on muutunud tavapäraseks tavaks. Tihti ei mõtle keegi tehingu sõlmimise staadiumis kinnisvara remondikulude jagamise korrale üürniku ja omaniku vahel. Selle tulemusena, kui üürikorter läheb katki pesumasin, Tekivad vaidlused selle üle, kelle arvelt seda parandada. Selliste konfliktide lahendamise korra määrab suuresti üürilepingu olemasolu või puudumine, samuti selle sisu.
Kes maksab remondi eest, kui lepingut ei sõlmitud?
Soovides säästa maksude arvelt, jätavad majaomanikud sageli üürnikega suhteid vormistamata. Veelgi enam, lisaks kinnisvarale kasutamiseks mööbli ja vajaliku inventari andmise korral ei fikseerita üleantud vara nimekirja mingil viisil kirjalikult.
Kui üürniku ja korteriomaniku vaheline leping sõlmitakse vaid suuliselt, dokumente allkirjastamata, siis muutub vaidluste objektiks küsimus, kes maksab remondi eest võõrandatud vara rikke korral. Ühest küljest on üürnik kohustatud hoidma tema kasutatavaid asju heas seisukorras ja vajadusel oma kulul parandama (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 616 punkt 2).Seevastu pesumasina kasutusse andmist ei fikseeritud kuidagi, sest:
- Üüri- ega üürilepingut ei ole sõlmitud;
- Vastuvõtmise akti pooled ei allkirjastanud.
Kui üürnik keeldub teostamast pesumasina remont omal kulul on üürileandjal üsna raske tõendada talle kahju tekitamise fakti (vt Uljanovski oblastikohtu 09.03.2013 apellatsioonimäärus asjas nr 33-3165/2013). Sellises olukorras on parem, kui pooled jõuavad kokkuleppele, kes peaks pesumasina võimaliku rikke kõrvaldamise eest tasuma, kas tehingu tegemise etapis või rikke ilmnemisel. Võimalikud on järgmised valikud:
- Remont teostatakse üürniku kulul;
- Remondi maksumus jaotatakse osade kaupa üürniku ja korteri omaniku vahel;
- Pesumasina taastamise tasub kinnistu omanik.
Samuti on võimalik, et üürnik maksab remondi eest ja siis väheneb tema igakuine makse üürileandjale selle summa võrra. Kuna puuduvad kirjalikud tõendid majaomaniku ja tema üürniku suhete kohta, on nende kulude hüvitamine kummagi poole poolt üsna keeruline. Isegi kui üks konfliktis osalejatest otsustab kohtusse nõude esitada, on tulemus suure tõenäosusega negatiivne, kuna puuduvad olulised tõendid vara kasutusse andmise kohta.
Lae alla üksikisikutevahelise korteri üürilepingu vorm word (.doc) formaadis
Lae rendilepingu vorm alla PDF-vormingus
Lae alla korteri üürilepingu täitmise näidis
Kes maksab remondi eest, kui on üürileping?
Õigusaktid reguleerivad tehingute sõlmimise reegleid ainult kirjalikult, suulised kokkulepped ei oma juriidilist jõudu. Seega, kui korter koos kogu selles oleva kinnisvaraga antakse elamiseks, on soovitatav sõlmida üüri- või üürileping. Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikule peab nimetatud dokumendi tekst sisaldama selget kasutusse antud objektide loetelu.
Samuti on vaja vormistada mõlema poole allkirjastatud üleandmisakt, milles on eraldi ära nimetatud heas korras pesumasin. Sel juhul dokumenteeritakse asjaolu, et vara antakse üürniku kasutusse ilma varjatud puudusteta ja täpsustamata puudusteta.
Lepingus on selgelt määratletud, kuidas ja kes peaks tasuma üürnikule üle antud seadmete remondi eest. Sellise kirjaliku lepingu klausli sisu valikud võivad olla järgmised:
- Rahalise vastutuse jagamine seadmete remondi eest sõltuvalt sellest, kelle süül rike tekkis;
- Pesumasina töövõime taastamise tööde maksumuse tasumine toimub rendileandja poolt;
- Remondi eest tasub üürnik.
Võimalik olukord, kui on olemas üüri- või üürileping, kuid poolte õiguste ja kohustuste loetelus ei ole sätestatud, kes maksab katkise pesumasina parandamine. Sel juhul kohaldatakse artikli 2 lõike 2 sätteid. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 616 ja enamasti langeb kodumasinate remondi rahaliste kulude koormus üürniku kanda. Kuid kõik pole nii lihtne, kuna selle artikli lõikes 1 lasub üürikorteris asuva kinnisvara kapitaalremondi tegemise kohustus selle omanikul.
Kui üürilepingus ei ole selgelt kirjas, kes peaks rikkis seadmeid remontima või kui elanike ja üürileandja vahel tekivad vaidlused, tuleks toimida järgmiselt:
- Spetsialisti kutsumine rikkis seadmete diagnoosimiseks;
- Rikke põhjuste kohta spetsialisti kirjaliku arvamuse saamine;
- Pesumasina remondi eest tasuma pidanud isiku ekspertiisi tulemuste põhjal määramine.
Teeninduskeskuse spetsialistid ei taha teha ametlikke järeldusi rikke põhjuste kohta, kuid korterit üüriva üürniku huvides on nõuda vajaliku dokumendi vormistamist. Sellest tulenevalt, kui rike tekkis ebaõige või hooletu kasutamise tõttu, peab üürnik kandma remondikulud.
Kas rendilepingut on võimalik lõpetada seadmete rikke tõttu?
Pesumasina rike muudab üürniku üürikorteris viibimise ebamugavaks. Kui pooled ei saavuta kokkulepet selliste olukordade remonditööde tegemise korras, võib see asjaolu olla üürilepingu lõpetamise aluseks.
Juhime tähelepanu, et üürilepingut saab lõpetada:
- Üürileandja lõigete alusel. 2 p 1 art. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 619, kui vara on kahjustatud üürniku süül;
- Üürnik art p 2 alusel. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 620, kui talle üleantud seadmed sisaldasid lepingus täpsustamata defekte, mis muutsid selle töö võimatuks.
Majapidamisseadmete rike, üürileandjalt üürnikule üle antud, vastab eeltoodud alustele. Sel juhul võib initsiatiiv lepingulise suhte lõpetamiseks tulla ükskõik milliselt lepingupoolelt. Remondikulude tekkimise küsimus ei pruugi sellise nõude esitamise ajaks laheneda. Kui korteri omaniku ja selles elava kodaniku vahel ei õnnestu kokkulepet saavutada, tuleb need lahendada kohtus.